Restoraniõhtu "Vapustav Vigala" 11. November Katrin Rand
6. ja 7. novembril toimusid Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis järjekordsed restoraniõhtud. Seekord oli õhtusöökide teemaks “Vapustav Vigala”. Menüü jaoks oli inspiratsiooni saadud Vigala toidu ajaloost, loodusest ja
kohalikust toorainest. Teenindajad kandsid Vigala rahvariideid.
Tervitusjoogiks pakkusime meie rabade jõhvikast inspireeritud kokteile. Kes valisid alkoholiga joogi, said kokteili “Purjus jõhvikas”, mis oli valmistatud jõhvikamahla ja kohaliku puskari baasil.
Alkoholivaba mokteili nimi oli “Karge jõhvikas” ning see oli valmistatud jõhvika- ja toorõunamahla baasil.
Tervitusampsu nimeks sai menüüs “Ah… sõida seenele! No käisimegi… ja Tõrvaaugu talu tatrapõllul ka." Ei saanud jätta kummardust tegemata Tõrvaaugu talule, sest see on praegu meie kandi kõige suurem ja tuntum tootja. Pakkusime tooratatratangust keedetud ja friteeritud õhikut, millele serveerisime puravikuga vahu, praetud kukeseene ja astelpajugeeli ning sinepilehega.
Esimese eelroa nimi oli "Pidu pole Vigalas pidu kui kartulivorsti ei anta." Vigala kandi kõige kuulsam toit on kindlasti kartulivorst. Pakkusime seda mini variandina koos kergelt marineeritud kõrvitsarataste, salatimixi, ürdiõli, enda valmistatud majoneesi ja kartuliõlgedega.
Teise eelroa nimi oli menüüs "Vigala jões olla eile haugi nähtud… aga täna enam mitte." Vigala jõgi on piisavalt kalarikas jõgi, et pakkuda kohalikele mõnusat vaheldust. Pakkusime kala konsomeed aurutatud haugirulli ja ürdituillega ning enda küpsetatud saia.
Järgmiseks käiguks oli pearoog nimega "Siga jäi köögiviljapeenra vahele magama." Pidupäeva puhul on Vigalas ikka pakutud sealiha ja nii tegime seda ka meie. Pakkusime krõbeda kamaraga ürdist sealiharulaadi. Sinna kõrvale serveerisime maapirni, mis on kasvanud Vigala aias ja taldrikule jõudis püreena. Lisaks veel kergelt suitsutatud punane peet, glasuuritud porgandid ja tänaseks natuke unustatud naeris. Seda kõike sidus kokku veinikaste. Pearoa kõrvale pakkusime veel enda küpsetatud seemneleiba ja odrakaraskit.
Veiniga eksisime natuke Vigalast eemale, parunite juurde Saksamaale. Veiniks valisime pearoa juurde Saksamaa Moseli piirkonna veini. Õhtusöögil pakutud vein oli 2021 aasta St Michael
Weinkellerei Riesling.
Vahekäiguks ja suupuhastajaks pakkusime sorbeed, mis sai nimeks "Tundub, et öösel oli õunaias külm." Serveerisime õuna-viski sorbee koos õunapärlite ja šokolaadimündiga.
Magustoit nimeks oli "Lõpuks väike pirn ka." Taldrikule oli serveeritud soe meeglasuuris pirn, pirnikreem, kamabiskviit pirnikompotiga, ebaküdoonia jäätis ja kama-pähklipralinee.
Õhtusöögi viimase käigu nimeks oli "Ja magus on meil elu Vigalas." Serveerisime kohvi või tee kõrvale erinevate täidistega šokolaadikomme, mille valmistasid meie kondiitri õpilased õpetaja
Õnne Tikerpalu juhendamisel. Tee oli valmistatud Vigala jõe kaldalt korjatud jõemündist ja nurmenukust. Võimalik oli veel maitsta ka kohalikku võililleveini.
Muusikaga kostitasid külalisi meie õpilased Hiie, Rebecca ning Janne.
Toidud valmistasid 3.kursuse kokad Katrin Ranna juhendamisel, teenindasid II ja III kursuse kokad Inge Rego ja Laivi Hintsi juhendamisel.
Aitäh kõigile külalistele, loodame kohtuda ka tulevikus!
Tervitusjoogiks pakkusime meie rabade jõhvikast inspireeritud kokteile. Kes valisid alkoholiga joogi, said kokteili “Purjus jõhvikas”, mis oli valmistatud jõhvikamahla ja kohaliku puskari baasil.
Alkoholivaba mokteili nimi oli “Karge jõhvikas” ning see oli valmistatud jõhvika- ja toorõunamahla baasil.
Tervitusampsu nimeks sai menüüs “Ah… sõida seenele! No käisimegi… ja Tõrvaaugu talu tatrapõllul ka." Ei saanud jätta kummardust tegemata Tõrvaaugu talule, sest see on praegu meie kandi kõige suurem ja tuntum tootja. Pakkusime tooratatratangust keedetud ja friteeritud õhikut, millele serveerisime puravikuga vahu, praetud kukeseene ja astelpajugeeli ning sinepilehega.
Esimese eelroa nimi oli "Pidu pole Vigalas pidu kui kartulivorsti ei anta." Vigala kandi kõige kuulsam toit on kindlasti kartulivorst. Pakkusime seda mini variandina koos kergelt marineeritud kõrvitsarataste, salatimixi, ürdiõli, enda valmistatud majoneesi ja kartuliõlgedega.
Teise eelroa nimi oli menüüs "Vigala jões olla eile haugi nähtud… aga täna enam mitte." Vigala jõgi on piisavalt kalarikas jõgi, et pakkuda kohalikele mõnusat vaheldust. Pakkusime kala konsomeed aurutatud haugirulli ja ürdituillega ning enda küpsetatud saia.
Järgmiseks käiguks oli pearoog nimega "Siga jäi köögiviljapeenra vahele magama." Pidupäeva puhul on Vigalas ikka pakutud sealiha ja nii tegime seda ka meie. Pakkusime krõbeda kamaraga ürdist sealiharulaadi. Sinna kõrvale serveerisime maapirni, mis on kasvanud Vigala aias ja taldrikule jõudis püreena. Lisaks veel kergelt suitsutatud punane peet, glasuuritud porgandid ja tänaseks natuke unustatud naeris. Seda kõike sidus kokku veinikaste. Pearoa kõrvale pakkusime veel enda küpsetatud seemneleiba ja odrakaraskit.
Veiniga eksisime natuke Vigalast eemale, parunite juurde Saksamaale. Veiniks valisime pearoa juurde Saksamaa Moseli piirkonna veini. Õhtusöögil pakutud vein oli 2021 aasta St Michael
Weinkellerei Riesling.
Vahekäiguks ja suupuhastajaks pakkusime sorbeed, mis sai nimeks "Tundub, et öösel oli õunaias külm." Serveerisime õuna-viski sorbee koos õunapärlite ja šokolaadimündiga.
Magustoit nimeks oli "Lõpuks väike pirn ka." Taldrikule oli serveeritud soe meeglasuuris pirn, pirnikreem, kamabiskviit pirnikompotiga, ebaküdoonia jäätis ja kama-pähklipralinee.
Õhtusöögi viimase käigu nimeks oli "Ja magus on meil elu Vigalas." Serveerisime kohvi või tee kõrvale erinevate täidistega šokolaadikomme, mille valmistasid meie kondiitri õpilased õpetaja
Õnne Tikerpalu juhendamisel. Tee oli valmistatud Vigala jõe kaldalt korjatud jõemündist ja nurmenukust. Võimalik oli veel maitsta ka kohalikku võililleveini.
Muusikaga kostitasid külalisi meie õpilased Hiie, Rebecca ning Janne.
Toidud valmistasid 3.kursuse kokad Katrin Ranna juhendamisel, teenindasid II ja III kursuse kokad Inge Rego ja Laivi Hintsi juhendamisel.
Aitäh kõigile külalistele, loodame kohtuda ka tulevikus!
