Õppimine kutsekoolis
Miks?
Kutsekoolid pakuvad väga laia erialavalikut erinevates valdkondades, näiteks tööstus, disain, teenindus, muusika, kunst, IT, sotsiaaltöö, ehitus, põllumajandus, äri vms. Kutseõppe lõpetajate seas on IT-spetsialiste, muusikuid, robootikuid, tislereid, disainereid, kokki, ehitajaid, hooldustöötajaid, CNC-pingioperaatoreid, kujundajaid, fotograafe, keevitajaid ja raietöölisi. Kutseõpe on praktiline, elulähedane ja mitmekülgsete väljakutsetega.
Sisseastumine
Vastuvõtud toimuvad nii suvel kui ka talveperioodil, töökohapõhises õppes koguni aastaringselt. Sisseastumistingimused määrab iga kool ise. Kogu vajaliku info leiab koolide kodulehtedelt. Nii mõnedki kutsekoolid on liitunud sisseastumise infosüsteemiga SAIS (www.sais.ee), mille kaudu saab avalduse esitada elektrooniliselt. Sisseastumise osaks võib olla nii vestlus kui ka mõningatel erialadel tuleb sooritada test või teha mõni eksam.
Kutseõppe liigid
Kutseõppe õppekavade liigitus koostatakse kutsestandardite alusel, mis on kõik paigutatud 8-astmelisse raamistikku lähtuvalt sellest, kui lihtsad või keerulised on mingi töö tegemiseks vajalikud teadmised ja oskused. Kutsehariduses toimub õpe neljal õppetasemel, st teisel, kolmandal, neljandal ja viiendal. Viiendal tasemel saab õpinguid alustada just pärast gümnaasiumi. Sellel tasemel õpetatakse mitmeid tööturul nõutud erialasid, näiteks telekommunikatsiooni spetsialist, müügikorraldaja, puittoodete tehnoloog, robotitehnik, logistik, reisikonsultant või õigusassistent. Pärast gümnaasiumi lõpetamist võib õppima asuda ka kõigil madalama taseme õppekavadel.
Esma- ja jätkuõpe
Kutseõppes on võimalik õppida esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadel. Esmaõppe õppekaval õppimine ei eelda sisseastujalt eelnevat erialast ettevalmistust. Jätkuõppe õppekaval õppimise eelduseks on eelnevale või samale kvalifikatsioonitasemele vastava kutse või vastavate kompetentside ja haridustaseme olemasolu. Jätkuõpe toimub ainult neljanda ja viienda taseme kutseõppes.
Õppekorraldus
Kutsekoolides õppimine käib õppekava alusel, kus on kirjeldatud õppe eesmärgid, ülesanded ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded. Kutseõppes arvestatakse õppe mahtu Eesti kutsehariduse arvestuspunktide ehk EKAP-ites, mis näitab õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamiseks kuluvat hinnangulist töö mahtu. Üks EKAP vastab 26-le tunnile õpilase tööle teadmiste ja oskuste omandamisel. Ühe õppeaasta maht on 60 EKAP-i. Kutseõppe õppekavad koosnevad moodulitest. Moodul on terviklik sisuühik, mis võib sisaldada üht õppeainet või koondada mitmed õpingutes käsitletavad ained eesmärgistatud kogumiks. Moodulid jagunevad põhiõpingute ja valikõpingute mooduliteks. Põhiõpingute moodulites on kirjeldatud eriala põhisisu ehk need õpiväljundid ja kohustuslikud spetsialiseerumisvalikud, mis on erialal tegutsemiseks vajalikud. Valikõpingute moodulites määratakse õpiväljundid, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi. Valikmoodulid moodustavad üldjuhul 15-30% õppekava mahust.
Õppevormid
Kutseõppes saab õppida statsionaarses (päevases) või mittestatsionaarses õppevormis, mida eristatakse iseseisva töömahu alusel. Statsionaarne õpe eeldab igapäevast osavõttu õppetööst. Statsionaarses õppevormis moodustab iseseisev töö 15-50% õpingute kogumahust. Statsionaarne õpe jaguneb koolipõhiseks ja töökohapõhiseks õppevormiks ehk õpipoisiõppeks. Õpipoisiõpe toimub kooli, õpilase ja tööandja koostöös, kus 1/3 õppest tuleb läbida koolis ja vähemalt 2/3 ettevõttes. Õppe käigus õpitakse selgeks konkreetne amet, töötades oma ala meistrite juhendamisel ettevõttes. See sobib nii noortele esimese eriala omandamiseks kui ka täiskasvanutele ümberõppeks ja uue eriala saamiseks. Võrreldes statsionaarse õppega on eeliseks, et õpipoisil tekib hinnatud töökogemus ja tal on võimalus pärast õppeperioodi lõppu jääda tööle samasse ettevõttesse. Õpipoisiõppega saab liituda kutseõppeasutuses õpinguid alustades või ka juba ettevõttes töötades. Õppijale laienevad kõik tavapärased kutseõppe tasemeõppe õpilase õigused. Ettevõte maksab õpipoisile palka. Mittestatsionaarses õppevormis on iseseisva töö maht enam kui 50% õpingute kogumahust. Seda õpet nimetatakse ka sesoonõppeks või tsükliõppeks, mis tähendab, et koolis tuleb käia mingi aja tagant kindlatel päevadel ning ülejäänud aeg on kaetud iseseiva tööga.
Akadeemiline puhkus
Ka kutsekoolis õppides on võimalik võtta akadeemilist puhkust. See on ajutine vabastamine õppekohustustest, mida on lubatud kasutada ühel korral õppeaja jooksul. Akadeemilist puhkust saab võtta omal soovil, tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistusse asumisel või seoses lapse hooldamisega. Akadeemilise puhkuse ajaks ravikindlustus peatub, välja arvatud juhul, kui akadeemiline puhkus on tingitud õpilase haigusest või vigastusest.
Tasuta või tasuline õpe?
Kutsekoolis õppimine on üldjuhul tasuta, kuid tasuta õppimise kõrval pakutakse ka tasulist õpet. Seda erialadel, mis on väga populaarsed või kus ei jagu soovijatele piisavalt õppekohti. Samuti on erakoolis õppimine reeglina tasuline. Erakoolide puhul tuleks kindlasti uurida, kas koolil on olemas kehtiv koolitusluba (www.ehis.ee). Kindlasti tuleb sõlmida õppemaksu makstes leping. Erakoolis õppides kehtivad samad õigused ja kohustused, mis riigikooliski.
Praktika ja kutsemeistrivõistlused
Praktilise õppe osakaal õppekavas olenevalt kutseõppe liigist on 35-70%. Üldjuhul jaguneb see võrdselt koolikeskkonnas läbi viidava praktilise õppe ja ettevõtetes toimuva praktika vahel. Sageli on koolidel olemas oma praktikaettevõtete võrgustik, kuid kindlasti võib praktikakoha ka ise leida. Kutsekoolide õppehooned, praktikabaasid ja õpilaskodud on väga heas korras ning loodud on tingimused, et juba koolis saab harjutada nende seadmetega, millega tulevikus tööle hakatakse. Erasmus+ programm pakub kutseõppuritele võimalust minna praktikale paljudesse välisriikidesse.
Lõpetamine
Õpingute lõpetamiseks tuleb saavutada kõik õppekavas kirjeldatud õpiväljundid. Alates 1. septembrist 2017 õpinguid alustanud õpilasel tuleb teha kutseõppe lõpetamiseks kutseeksam, kui see sellel erialal on võimalik. Kutsetunnistus on dokument, mis tõendab oskuste vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele. Kui õpitud erialal kutseeksamit läbi ei viida, lõpetatakse õpingud kooli lõpueksamiga. Õppeaja jooksul või üks aasta pärast õpingute lõpetamist on kutseeksami sooritamine õpilasele tasuta. Hariduslike erivajadustega õpilastele on kutseeksami tegemine vabatahtlik.
Edasised võimalused
Pärast kutsekooli lõpetamist võib minna kohe tööle või alustada ettevõtlusega, aga saab ka õpinguid jätkata kõrgkoolis. Paljud kõrgkoolid eelistavad vastu võtta just selliseid noori, kel on juba tulevasest erialast ettekujutus.
Allikas: http://haridusinfo.ee/
Vaata veel:
Miks?
Kutsekoolid pakuvad väga laia erialavalikut erinevates valdkondades, näiteks tööstus, disain, teenindus, muusika, kunst, IT, sotsiaaltöö, ehitus, põllumajandus, äri vms. Kutseõppe lõpetajate seas on IT-spetsialiste, muusikuid, robootikuid, tislereid, disainereid, kokki, ehitajaid, hooldustöötajaid, CNC-pingioperaatoreid, kujundajaid, fotograafe, keevitajaid ja raietöölisi. Kutseõpe on praktiline, elulähedane ja mitmekülgsete väljakutsetega.
Sisseastumine
Vastuvõtud toimuvad nii suvel kui ka talveperioodil, töökohapõhises õppes koguni aastaringselt. Sisseastumistingimused määrab iga kool ise. Kogu vajaliku info leiab koolide kodulehtedelt. Nii mõnedki kutsekoolid on liitunud sisseastumise infosüsteemiga SAIS (www.sais.ee), mille kaudu saab avalduse esitada elektrooniliselt. Sisseastumise osaks võib olla nii vestlus kui ka mõningatel erialadel tuleb sooritada test või teha mõni eksam.
Kutseõppe liigid
Kutseõppe õppekavade liigitus koostatakse kutsestandardite alusel, mis on kõik paigutatud 8-astmelisse raamistikku lähtuvalt sellest, kui lihtsad või keerulised on mingi töö tegemiseks vajalikud teadmised ja oskused. Kutsehariduses toimub õpe neljal õppetasemel, st teisel, kolmandal, neljandal ja viiendal. Viiendal tasemel saab õpinguid alustada just pärast gümnaasiumi. Sellel tasemel õpetatakse mitmeid tööturul nõutud erialasid, näiteks telekommunikatsiooni spetsialist, müügikorraldaja, puittoodete tehnoloog, robotitehnik, logistik, reisikonsultant või õigusassistent. Pärast gümnaasiumi lõpetamist võib õppima asuda ka kõigil madalama taseme õppekavadel.
Esma- ja jätkuõpe
Kutseõppes on võimalik õppida esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadel. Esmaõppe õppekaval õppimine ei eelda sisseastujalt eelnevat erialast ettevalmistust. Jätkuõppe õppekaval õppimise eelduseks on eelnevale või samale kvalifikatsioonitasemele vastava kutse või vastavate kompetentside ja haridustaseme olemasolu. Jätkuõpe toimub ainult neljanda ja viienda taseme kutseõppes.
Õppekorraldus
Kutsekoolides õppimine käib õppekava alusel, kus on kirjeldatud õppe eesmärgid, ülesanded ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded. Kutseõppes arvestatakse õppe mahtu Eesti kutsehariduse arvestuspunktide ehk EKAP-ites, mis näitab õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamiseks kuluvat hinnangulist töö mahtu. Üks EKAP vastab 26-le tunnile õpilase tööle teadmiste ja oskuste omandamisel. Ühe õppeaasta maht on 60 EKAP-i. Kutseõppe õppekavad koosnevad moodulitest. Moodul on terviklik sisuühik, mis võib sisaldada üht õppeainet või koondada mitmed õpingutes käsitletavad ained eesmärgistatud kogumiks. Moodulid jagunevad põhiõpingute ja valikõpingute mooduliteks. Põhiõpingute moodulites on kirjeldatud eriala põhisisu ehk need õpiväljundid ja kohustuslikud spetsialiseerumisvalikud, mis on erialal tegutsemiseks vajalikud. Valikõpingute moodulites määratakse õpiväljundid, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi. Valikmoodulid moodustavad üldjuhul 15-30% õppekava mahust.
Õppevormid
Kutseõppes saab õppida statsionaarses (päevases) või mittestatsionaarses õppevormis, mida eristatakse iseseisva töömahu alusel. Statsionaarne õpe eeldab igapäevast osavõttu õppetööst. Statsionaarses õppevormis moodustab iseseisev töö 15-50% õpingute kogumahust. Statsionaarne õpe jaguneb koolipõhiseks ja töökohapõhiseks õppevormiks ehk õpipoisiõppeks. Õpipoisiõpe toimub kooli, õpilase ja tööandja koostöös, kus 1/3 õppest tuleb läbida koolis ja vähemalt 2/3 ettevõttes. Õppe käigus õpitakse selgeks konkreetne amet, töötades oma ala meistrite juhendamisel ettevõttes. See sobib nii noortele esimese eriala omandamiseks kui ka täiskasvanutele ümberõppeks ja uue eriala saamiseks. Võrreldes statsionaarse õppega on eeliseks, et õpipoisil tekib hinnatud töökogemus ja tal on võimalus pärast õppeperioodi lõppu jääda tööle samasse ettevõttesse. Õpipoisiõppega saab liituda kutseõppeasutuses õpinguid alustades või ka juba ettevõttes töötades. Õppijale laienevad kõik tavapärased kutseõppe tasemeõppe õpilase õigused. Ettevõte maksab õpipoisile palka. Mittestatsionaarses õppevormis on iseseisva töö maht enam kui 50% õpingute kogumahust. Seda õpet nimetatakse ka sesoonõppeks või tsükliõppeks, mis tähendab, et koolis tuleb käia mingi aja tagant kindlatel päevadel ning ülejäänud aeg on kaetud iseseiva tööga.
Akadeemiline puhkus
Ka kutsekoolis õppides on võimalik võtta akadeemilist puhkust. See on ajutine vabastamine õppekohustustest, mida on lubatud kasutada ühel korral õppeaja jooksul. Akadeemilist puhkust saab võtta omal soovil, tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistusse asumisel või seoses lapse hooldamisega. Akadeemilise puhkuse ajaks ravikindlustus peatub, välja arvatud juhul, kui akadeemiline puhkus on tingitud õpilase haigusest või vigastusest.
Tasuta või tasuline õpe?
Kutsekoolis õppimine on üldjuhul tasuta, kuid tasuta õppimise kõrval pakutakse ka tasulist õpet. Seda erialadel, mis on väga populaarsed või kus ei jagu soovijatele piisavalt õppekohti. Samuti on erakoolis õppimine reeglina tasuline. Erakoolide puhul tuleks kindlasti uurida, kas koolil on olemas kehtiv koolitusluba (www.ehis.ee). Kindlasti tuleb sõlmida õppemaksu makstes leping. Erakoolis õppides kehtivad samad õigused ja kohustused, mis riigikooliski.
Praktika ja kutsemeistrivõistlused
Praktilise õppe osakaal õppekavas olenevalt kutseõppe liigist on 35-70%. Üldjuhul jaguneb see võrdselt koolikeskkonnas läbi viidava praktilise õppe ja ettevõtetes toimuva praktika vahel. Sageli on koolidel olemas oma praktikaettevõtete võrgustik, kuid kindlasti võib praktikakoha ka ise leida. Kutsekoolide õppehooned, praktikabaasid ja õpilaskodud on väga heas korras ning loodud on tingimused, et juba koolis saab harjutada nende seadmetega, millega tulevikus tööle hakatakse. Erasmus+ programm pakub kutseõppuritele võimalust minna praktikale paljudesse välisriikidesse.
Lõpetamine
Õpingute lõpetamiseks tuleb saavutada kõik õppekavas kirjeldatud õpiväljundid. Alates 1. septembrist 2017 õpinguid alustanud õpilasel tuleb teha kutseõppe lõpetamiseks kutseeksam, kui see sellel erialal on võimalik. Kutsetunnistus on dokument, mis tõendab oskuste vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele. Kui õpitud erialal kutseeksamit läbi ei viida, lõpetatakse õpingud kooli lõpueksamiga. Õppeaja jooksul või üks aasta pärast õpingute lõpetamist on kutseeksami sooritamine õpilasele tasuta. Hariduslike erivajadustega õpilastele on kutseeksami tegemine vabatahtlik.
Edasised võimalused
Pärast kutsekooli lõpetamist võib minna kohe tööle või alustada ettevõtlusega, aga saab ka õpinguid jätkata kõrgkoolis. Paljud kõrgkoolid eelistavad vastu võtta just selliseid noori, kel on juba tulevasest erialast ettekujutus.
Allikas: http://haridusinfo.ee/
Vaata veel:
