Eelmise nädala neljapäeval, 16. veebruaril toimus Märjamaa rahvamajas ettevõtjatele suunatud konverents "Erivajadusega inimene – tööandja võimalus". Seal pidas ettekande Marko Eensalu, kes veab ettevõtet Kalastuskunn OÜ, mis tegeleb kalastamistarvikute valmistamisega. Viimased poolteist aastat on firmas töötanud Kai, kes tarvikuid käsitööna valmistab. Vaatamata intellektipuudele saab ta etteantud tööga hakkama ning ülemus on rahul.

 

Kalastuskunn OÜ ja Kai koostöö sai alguse 2015. aasta novembris Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli ja Töötukassa vahendusel. Eensalu meenutas, et info intellektipuudega inimese palkamise kohta jõudis temani Saue ettevõtjate liidu kaudu. Sinna oli see edastatud Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni poolt, millega omakorda oli ühendust võtnud Ülle Kiviste Vana-Vigala TTK-st. Eensalu ütles, et ta otsis parajasti omale esimest töötajat ning tema jaoks ei olnud oluline mis kanali kaudu ta selle leiab. Enda sõnul oli ta varem juba kaalunud palgata inimest, kellel on intellektipuue. Kaasa aitas see, et uus töötaja ei pea oma ülesandeid täitma tingimata Sauel, kus Kalastuskunn OÜ paikneb. Uue töötaja ülesandeks on kalastustarvikute valmistamine käsitööna. Seda saab teha kusiganes, ka oma kodus. "Võtsin Üllega ühendust ja esimene inimene, kellega koostööd alustasin sobiski," rääkis Eensalu. Sobivaks inimeseks osutus Vana-Vigala TTK vilistlane Kai. Kooli lõpetas ta paar aastat tagasi kodumajanduse erialal ning jäi peale seda tööturult kõrvale. Väikeses kohas on töö leidmine niigi raske ning eriti juhul, kui noorel inimesel on intellektipuue. Kui Eensalu Vigalasse kohale sõitis, sai Kai esmalt proovitöö, mis kulges edukalt. Väikesed sõlmekesed said tehtud – järelikult motoorika on tal korras. Tegemist on rutiinse tegevusega, mis intellektipuudega inimesele täpselt sobib.

 

Palgatoetus ettevõtjale

Ametliku töölepingu sõlmimisele eelnes tööpraktika Töötukassa vahendusel. See andis ettevõtjale võimaluse veenduda, kas inimene on õppimisvõimeline ning kas ta üldse oma tööga hakkama saab. Samamoodi sai ka töötaja enda jaoks selgeks mõelda, kas tegemist on tegevusega, mida ta soovib sissetuleku teenimiseks teha. Nagu selgus, koostöö sujus. Andrei Mitt Töötukassa Rapla osakonnast selgitas, et tööpraktika oli vajalik riskide maandamiseks mõlemalt poolelt. "Et kõiki neid teenuseid pakkuda, pidi Kai tulema Töötukassasse arvele," selgitas Mitt. Sealt edasi määrati talle juhtumikorraldaja ning arutati võimalused ühiselt läbi. Selle tulemusena leiti, et kõige mõistlikuma lahendus oleks tööpraktika. See tähendab, et inimene on jätkuvalt Töötukassas arvel ning läbib praktika nii nagu ikka. Tagantjärele tarkus ütleb, et Kai puhul oli see õige otsus. Nelja kuune praktikaperiood tõi välja nõrgad kohad, aga peale seda oli aeg otsustada. Tööandja ehk Marko Eensalu leidis, et Kais potentsiaali on ning ta tasub Kalastuskunn OÜ-sse tööle võtta. Koostöö Töötukassaga selles kohas jätkus. Üle mindi järgmise teenuse peale, milleks oli palgatoetus. See on töötu töölerakendamiseks makstav toetus, mille eesmärk on toetada pikaajalise töötu, noore, vähenenud töövõimega või vanglast vabanenud inimese töölesaamist. Edasine Töötukassa toetus läheb juba otse ettevõtjale, kellele tasutakse 50 protsenti inimese brutopalgast. Selline süsteem kehtib ka osalise tööaja puhul.

 

Edulugu

Kai teeb praegu oma tööd Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli ruumides. Eensalu ütles, et see variant talle sobib. Esmaspäeva hommikul viib ta Vigalasse vajalikud materjalid, millega Kai saab tegutsema hakata ning töönädala lõpus sõidab ta valmis toodangule järgi. Ka koolil ei ole selle vastu midagi, et üks vilistlane nende ruume kasutab. "Ta ei sega kedagi ega võta tükki küljest ära," sõnas Ülle Kiviste, kes praegu on küll Kaiu vallavanem, aga töötas enne Vana-Vigala TTK-s. Nüüd on Marko Eensalul plaanis palgata sama töö peale veel üks Vana-Vigala TTK vilistlane, kellel intellektipuuet ei ole. Tema roll oleks igapäevaste ülesannete kõrvalt olla Kaile tugiisikuks ning juhendada kui seda tarvis läheb. Praktikal ta juba käib. Ka tema leidis tee Kalastuskunn OÜ juurde Töötukassa kaudu. Ülle Kiviste sõnul on Kai töölesaamise näol tegu tõelise edulooga, sest selle õnnestumiseks pidid vaeva nägema mitmed asutused – Töötukassa, Vana-Vigala TTK, Vigala vallavalitsus ja loomulikult tööandja Marko Eensalu. Sama ütles ka Andrei Mitt, et edulooga on tegemist just selles valguses kuidas erinevad asutused on koostööd kordineerinud, et leida parim võimalik lahendus.

 

Lojaalsus

Muidugi on arusaadavad ka ettevõtjate hirmud intellektipuudega inimeste palkamisel – kas ta saab tööga hakkama, ega ta toormaterjali ei lõhu, kuidas sobib ta meie kollektiivi? Mitti sõnul aitavad selliste küsimuste puhul selgust leida Töötukassa pakutavad teenused nagu tööpraktika ja palgatoetus ettevõtjale. Ülle Kiviste tõi välja ka mitmed eelised, miks tuleks ettevõtjatel kaaluda intellektipuudega inimeste palkamist. Näiteks on need inimesed valmis täitma rutiinseid ülesandeid, mis esmapilgul võivad näida tüütuna. Kui ta on liigutuse selgeks saanud, siis teeb ta seda usinalt. Neile on omane ka lojaalsus tööandjale. Kui tavaline töötaja on valmis parema palga eest ametikohta vahetama, siis intellektipuudega inimesed näitavad üles suuremat tänulikkust ja lojaalsust. Nende jaoks on uue oskuse õppimine keerulisem ülesanne ning seetõttu jäävad nad meelsasti paigale. Selle peale noogutas ka Marko Eensalu. "Isegi, kui ta teeb vähem, siis teeb ta seda kvaliteetselt," ütles ta Kai kohta. Kiviste lisas, et ka püüdlikkus ja teatav muretsemine oma töö pärast on Kai voorused. "Õhtul tuleb ta minu juurde ütlema, et näe, sain 80 tehtud, aga Marko ütles, et pean sada tegema," sõnas Kiviste. Tagant seda surkima ei pea. Pigem on tal hea meel, et tema jaoks on koht, kus ta saab tööd teha ning läbi selle tunneb ta ennast vajalikuna.

 

Siim Jõgis,Raplamaa Sõnumid

Uudised

Vana-Vigala Hariduse tn 2; This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.; Tel +372 482 4545; Mob +372 505 2766