Autor: Annika Poldre

 

Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis (VVTTK) õpivad lisaks tavalistele ka intellektipuudega noored. Lihtsustatud või toimetuleku tasemel põhikooli lõpetanuid õpib mujalgi kutseõppeasutustes, Vana-Vigala eesmärgid on leidnud toetust ka maakonnalt ja võimaldanud avada keskuse.

 

"Raplamaa piirkondlike algatuste tugiprogrammis 2017-2019" kuulub kooli tegevus maakonna prioriteetide hulka ning selles osalemine võimaldab Euroopa regionaalarengu fondi toel kavatsusi ellu viia. Pilootprojektina hakati ellu viima tööhõive- ja järelõppekeskuse loomist nelja aasta eest. Selleks ajaks oli koolil nii erivajadustega kui käitumisprobleemidega noorte õpetamise kogemus - kümne aasta eest hakati õpetama mõõduka intellektipuudega noortele kodumajandust. Keskuse loomine alles käib. See on mõeldud eelkõige lihtsustatud (LÕK) ja toimetuleku (TÕK) tasemel põhihariduse baasil kutset õppinute tööturule mineku toetamiseks ja nende jälgimiseks mõnda aega peale kutsekooli lõpetamist.

VVTTK-s on õppimisvõimalusi nii kesk- kui ka põhiharidusega õppuritele nii tsükli- kui päevaõppes. Populaarsed on sepatöö, mööblirestauraatori ja autoremondierialad autodiagnostikust -maalri, -plekksepa ja -tehnikuni. Lihtsustatud õppekava (LÕK) võimaldab valida, kas õppida ametit koos kutsekeskharidusega või ainult kutset soovides. LÕK-iga saab õppida autoerialasid, v.a. autotehniku, ehitusviimistlust ja puhastusteenindust ning kokaks, kondiitriks või pagariks. Kui on piisavalt huvilisi, moodustatakse eraldi LÕK õpperühm.

 

Kool pakub mitmeid võimalusi

Põhikooli toimetuleku õppekava läbinud saavad õppida puhastusteenindaja abilise ning järgmisest õppeaastast ka puukäsitöölise oskusi. Kool annab ka haridusnõudeta kutseõpet ning põhikooli katkestanuile võimaluse õppida puidukäsitööd, jätkates ka 8. ja 9. klassi programmi omandamist Vana-Vigala põhikoolis TTK kõrvalmajas. Vana-Vigalas õpib ligi 300 noort, kes jagunevad laias laastus kolmeks: sadakond õpib sessioonõppes, sadakond on tavaõpilasi ning kolmas sada on lõpetanud põhikooli LÕK või TÕK õppekava järgi, nii öelda haridusliku erivajadusega(HEV) noort. Käesoleval õppeaastal õpib koolis 8O HEV noort, 15 toimetuleku õppekava järgi.

 

Tööhõive- ja järelõppekeskuse juhataja Ülle Kiviste rääkis, et küpsemas on idee hakata TÕK noortele õpetama aiandust, s.h haljastust, muruniitmist jm aiatöid. Koolil on suur õunaaed, kus teha praktikat, on maad, mida kasutada, ning õpetajad, kes on võimelised aiandust õpetama.

 

Kiviste ütles, et kõik helged plaanid pole täitunud. Keskuse loomisel võeti kavva neli tasandit: leida koos õpilasega talle töö- ja vajadusel elamiskoht kooli lõpetamise ajaks; pakkuda samasugust abi ka peale kooli lõpetamist koostöös vilistlase jt inimeste või organisatsioonidega; aidata leida töö- ja vajadusel elamiskoht peale kooli lõpetamist, kutsudes abivajaja lühiajaks tagasi täiend- või ümberõppele või töötreeningule, et juurde õpetada noortele neid oskusi, mida ettevõtja konkreetselt vajab, aga mida õpilane tavaajal ei pruukinud omandada, võimaldada abivajajal sel ajal elada kooli juures, ja anda võimalus kasutada kooli juures erihoolekandeteenuseid igapäevaelu ja töötamise toetamise või toetatud elamise näol seni, kui keskus otsib talle tööd või iseseisvat toimetulekut.

„Mõte on heaks kiidetud töötukassas ja Raplamaa karjäärikojas, kuid võimalused pole sellised, mis meie kontseptsiooni toetaks. Plaanile pole praegu rahastusmudelit,“ ütles Kiviste.

 

Keskuse projekt on koostatud viie aasta peale, jäänud on kaks aastat. Kui Euroopa rahad lõpevad, siis pole selge, kuidas jätkatakse. Erivajadustega inimestega tegeleb nüüd aktiivsemalt kui varem ka töötukassa. Erinevus on selles, et kooli juurde loodud tööhõivekeskus tegeleb esialgu vaid oma kooli lõpetanud HEV noortega, jälgides kohapeal nende haridusteed, avardades praktikavõimalusi koostöös ettevõtjatega. Eesmärk on tagada vilistlasele kohe peale kooli lõpetamist võimetele vastav töökoht , jälgida noore toimetulekut, aidata lahendada sotsiaalseid probleeme ja seda kahe aasta jooksul peale kooli lõpetamist.

 

 

Erilised ongi erilised

Erilised noored vajavad igaüks individuaalset kohtlemist. Esimene aasta koolis võib kuluda koolieluga harjumisele. Kooliaeg annab õppuritele ka sotsiaalseid oskusi, eluks vajalikke teadmisi ja kogemusi. Tööks HEV noortega on Vana-Vigala õpetajad saanud koolitust ning Kiviste ütleb, et õpetajad ja grupijuhendajad on siin imeliselt rahulikud ning kannatlikud.

Õpetaja ja eripedagoog-nõustaja Liina Kikas rääkis, et õpetajal on oluline märgata ning leida võimalused õppija toetamiseks, arvestades just tema vajadusi. „Õpetaja ning ta peab olema nutikas ja leidlik erinevate võtete kasutamisel,“ rääkis Kikas. Õppematerjali õppijale kohandades on oluline toetuda tema tugevustele, näiteks kui käekiri on peaaegu loetamatu, saab ülesanded teha arvutis, vastata suuliselt, teha test jne.

Töös HEV õpilastega rakendatakse tugimeetmeid ja kaasatakse ka tugispetsialiste. Õppematerjali lihtsustatakse, kui vaja, abiks on seegi, et õpperühmad on väikesed. Tööks HEV õpilastega peab olema õpetajate valmisolek, individuaalne lähenemine, lisatoe pakkumise võimalused, võttis Kikas jutu kokku. „Iga õppija on unikaalne ning tähtis on tema teekond lõputunnistuseni,“ ütles eripedagoog-nõustaja.

 

Otsitakse partnereid

Keskuse tähtsaim ülesanne on otsida koostööpartnereid, kellele selgitada, mida tähendab erivajaduste õpilase praktikale või hiljem tööle võtmine ja milliseid soodustusi on võimalik töötukassalt selleks saada.

Kool korraldas ettevõtjatele koolituse, kus osales 28 tööandjat. Eesmärk oli leida juurde praktikabaase ja valmistada tööandjaid ette HEV noorte töölevõtmiseks. Keskuse siht on saata kooli lõpetanud noor tööle, aga mitte töötukassasse abi järele. Sel aastal on kavas kolm koolitust ja ümarlauda, nüüd juba õpetatavate erialade kaupa.

 

„Ideaalne on, kui praktikant kooli lõpetamise järel samasse tööle saaks,“ ütles Kiviste. Ent enamik LÕK ja pea kõik TÕK õpilased lähevad praktikale kodu lähedale, tihti maakohta, kus praktikavõimalused napid. Väike on ka võimalus kodukohas tööd saada, kui seal vähesedki tööandjad on väikeettevõtjad. „Aga õnneks on ka terve rida TÕK, rääkimata LÕK vilistlasi, kes on leidnud jõukohase töö ja toreda tööandja, kes meiega koostööd teeb,“ sõnas Kiviste.

Pool aastat peale lõpetamist helistavad õpetajad lõpetanutele, et uurida, mis neist on saanud, sest tööle saamine ei tähenda veel tööle jäämist. Andmed nii LÕK kui TÕK vilistlastest laekuvad tööhõive keskusesse, kus Kiviste nendega edasi tegutseb. Tema jälgib lõpetanuid kaks aastat peale lõpetamist. TÕK õppurite puhul on vahel hea seegi, kui nad saavad hooajatööd.

Küsimusele kooli tuleviku kohta, et kas laiendatakse oma kompetentsi ja kogemusi veelgi erivajadustega õppuritele, vastas direktor Enn Roosi: „Tulevik võib tuua mitmesuguseid huvitavaid väljakutseid, aga kindlasti tahame ühe põhitegevusena jätkata, süvendada ja kaasajastada erivajadustega inimeste õpetamist, et olla kompetentne ja vabariigis arvestatav erivajadustega inimesi õpetav kutseõppeasutus.“

 

Lisalugu: Juhendamine eeldab kannatlikkust

Raplamaal asuv autoremondiettevõte Reibal JRK on üks Vana-Vigala koostööpartnereid. Autoremondiosakonna juhataja Harri Jõessar, kes on kutsekooli õppurite praktika juhendaja, rääkis, et puuetega noorte juhendamisele kulub rohkem aega, sest neile tuleb tööülesandeid mitu korda üle rääkida. „Nendega on rohkem tööd,“ sõnas Jõessaar. „Nad teevad lihtsaid vigu, mida ise ei märka.“ Kuid kui rääkida mitu korda, siis saab töö tehtud. Juhendades peab jätkuma kannatlikkust, sest kord juba õpitud töövõtetega mõne aja pärast uuesti alustades on taas vaja juhendamist. Jõessare sõnul noored püüavad nii palju, kui suudavad, aga nende tehtud töö tuleb üle kontrollida. Enamasti on tema praktikandid õppinud automaalriks ja teevad kõige lihtsamaid ettevalmistustöid. Üks VVTTK õppur, kes lõpetas kolm aastat tagasi, on jäänud firmasse tööle.

 

Foto: Õpilastele ja kooli personalile valmistavad süüa ainult kokaks õppijad oma juhendajate käe all.

Kokaks õppijad omandavad ka teenindaja oskusi. 3. kursuse koka õpilane Laura Zjuskin serveerib lõunat tööhõive- ja järelõppekeskuse juhatajale Ülle Kivistele. Foto: Annika Poldre

Aasta üritused

Uudised

Vana-Vigala Hariduse tn 2; This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.; Tel +372 482 4545; Mob +372 505 2766