Vaimupuudega inimesed pole meie jaoks mingi erijuhtum. Jah - meil töötabki erinevaid inimesi erinevate võimetega, jah - me müüme biolagunevaid kotte, jah – me investeerime energiasäästu – see kõik on üks osa meie väärtustest.

 

Kõlab kui muusika. Kahjuks ei ole see meloodia tuntud orkestri hea kokku harjutamise vili, vaid üksikute viiulite soolo.

Jutt ei ole siiski muusikast vaid hariduslike erivajadustega(HEV) noortest, nende tööpraktikast ja päris tööle siirdumise võlust ja valust.

HEV noored õpivad kutsekoolis toimetuleku õppekaval (TÕK) ja lihtsustatud õppekaval (LÕK). TÕK õppivad noored on üldjuhul keskmise ja LÕK õppekaval õppivad noored kerge vaimu- e intellektipuudega.

Sageli ei ole noorel puuet ametliku diagnoosiga kinnitatud, kuid kui õpilane on põhikooli läbinud lihtsustatud õppekaval, õpib ta üldjuhul ka kutset lihtsustatud õppekava alusel.

Kuid siiski erialade valik, mida HEV noored omandada saavad, on küllalt piiratud. Praktiline elu näitab, et tihti valitakse lihtsalt kodule lähim kool, mis vanematele ka taskukohasem.

Kerge ega ka keskmine vaimupuue ei tohiks olla noorele takistuseks sobiva töö leidmisel. Probleemid algavad siis kui ettevõtja võtab praktikale või tööle noore inimese, ja ei pruugi üldse arugi saada, et tegu on HEV noorega.

Alles töö käigus selgub, et mõningad asjad ei suju nii nagu eeldati, arusaamine töö kirjeldusest ei jõua kohale, töötulemused ei ole need mis loodeti ning aega muudkui kulub ja kulub.

 

Võttes ühendust kooliga, selgub, et tegu on HEV noorega, kes vajabki rohkem juhendamist, õpetamist, järel vaatamist, aga sellega ei olnud ettevõtja arvestanud. Kuna just aega on kõigil vähe siis erimeelsused kasvavad. Loomulikult on noored erinevad, seda näitab ka objektiivne tagasiside, mille eest on koolid ettevõtjatele väga tänulikud ja millest oma järeldusi õppetöös ka tehakse.

 

Lahendus on siin suhteliselt lihtne. Noor, minnes tutvuma praktikakohaga annab ettevõtjale üle enda kirjutatud CV, motivatsioonikirja või kutseõpetaja ja kursusejuhendajaga koos koostatud iseloomustuse oma võimetest, oskustest, soovidest, eripäradest. Ettevõtja saab sisuliselt teda, kellega tegu ja millisel moel ta peaks oma juhendamist sättima ja aega planeerima. Vähetähtis ei ole kollektiivi motiveerimine aitamaks noort tema esimesel, teisel või ka kolmandal praktikal.

Noored ise on arvamusel, et nende jaoks on väga oluline hariduse omandamise käigus tööpraktikal osalemine, see annab neile esmase töökogemuse ja ettekujutuse ettevõttes töötamisest.

 

Uurimustulemuste põhjal võib öelda, et HEV noorte teadlikkus tööturule sisenemiseks on madal ning kasutatakse põhiliselt mitteformaalseid kanaleid. Sõber, tuttav, naaber, Face book. Kuidas ka töötukassa ja Rajaleidja ei pingutaks, ei tea üle poolte küsitletud noortest nendest asutustest suurt mitte midagi. Ühekordsed koolitused ununevad muu virrvarri sees ja kui noortelt küsiti, kust nad infot saavad, siis eelnimetatud asutused ei olnud sugugi TOPP 10-nes.

Nüüd kui töötukassa on üle võtmas väga vastutusrikkaid kohustusi töövõime reformi, kõikvõimaliku nõustamise ja suure koguse teenuste paketti pakkumisega, tuleks kutsekoolide õpilased viia töötukassasse nö. ekskursioonile. Olles ise asja seest poolt näinud julgevad nad ka edaspidi hätta sattudes sealt abi otsida.

 

Kutsekoolide soov on, et teie, tööandjad, oleksite aktiivsemad ja käiksite koolides rääkimas omapoolsetest nõudmistest tulevastele potentsiaalsetele töötajatele. Millise ettevalmitusega noori te tööle ootate ning et te oleksite valmis ka HEV noortele esmast töökogemust pakkuma. Loomulikult on hea omada ja juurde võtta tööjõudu, kellel on juba varasem töökogemus ja kes ei vaja kõrval õpetamist ning juhendamist. Kuid kui tööandja ise pole valmis noorele võimalust andma jääbki ta lõpuks tööturust kõrvale. Satub ehk ka ohtlikke ahvatluste kütkesse, jääb elust maha ja lõpptulemusena on ikkagi erinevates vormides riigi ehk ettevõtja ülalpidamisel. Et seda ei juhtuks tuleb keskenduda noore töötamiseks ettevalmistamisele, alustades haridussüsteemis üleminekuplaani koostamisega tööturule siirdumiseks. Tegevus peab hõlmama individuaalse tegevusplaani koostamisest, antud protsessi noort kaasates, kuni avatud tööturule sisenemiseni ja jätkuma töötamise toetamisega. Toetavatest meetmetest ja tundub, et isegi rahast puudust ei tule, puudu on pigem teadlikkusest ja tahtest HEV noortega tegeleda.

 

Kutsehariduses peab HEV noortel olema laiem eriala valiku võimalus, kui seda praegu pakutakse. Tööandjaid tuleb rohkem kuulata, motiveerida ja kaasata noorte hariduse omandamise protsessi. Töökohas aga ettevõtjaid nõustada ja pakkuda igakülgset tuge HEV noore praktika sooritamisel või tööle palkamisel.

 

Edu selles meile kõigile

Ülle Kiviste

V-Vigala TTK Tööhõive- ja Järelõppekeskuse juhataja

Aasta üritused

Uudised

Vana-Vigala Hariduse tn 2; This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.; Tel +372 482 4545; Mob +372 505 2766